Tihtilugu kohtab ettevõtteid, kus on tehtud investeering tööjalatsitesse, kuid neid ei kanta, sest need pole mugavad ega jalasõbralikud. Jalatseid otsides me ju loodame leida head tööjalanõud, mis oleksid ülimugavad ja kerged, kestaksid kaua, ei ajaks jalga higistama, oleksid ilusad ning seejuures veel ettevõttele väikse kulu ja kiire tarnega. Kust selliseid leida?
Igikestvaid asju pole olemas
Tööjalatsid on mõeldud kestma 1-2 aastat, nad võivad füüsiliselt ka palju kauem vastu pidada, kuid nende eriomadused kipuvad kaduma. Kui jooksutossudele on ette nähtud 600-800 km, siis ka tööjalatsitel on oma “kilometraaž”. Kui küsida, kui kaua kestavad jalatsid, siis tuleb meenub küsimus: kui kaua elab inimene? Osad suitsetavad, teised toituvad tervislikult, kolmandad käivad jooksmas, neljandad elavad väga stressirohket elu ja viiendad tegelevad ekstreemspordiga.
See analoogia kehtib ka tööjalatsitega, mille keskmist oodatavat eluiga mõjutavad järgmised tegurid:
- kandja kehamass (toekamatel töötajatel on õnn saada veidi tihemini uusi jalatseid),
- kandmissagedus (rannaplätud peaksid kestma kaua, sest Eestis lihtsalt pole võimalust neid eriti kanda),
- erinevate kemikaalide ja ainetega (happed, rasvad, pesuvahendid) kokku puutumine “sööb tallad ära”,
- kare põrand,
- jalatsi hõõrdumine vastu seina, euroaluseid või seadmeid,
- mõni jalalaba eripära nagu väljaulatuv varbakont või varbad väljapoole kõndimine.
Kas katseajal peaks töötajale jalatsid ettevõtte kulul andma?
Töötaja seisukohast kindlasti, sest ka esimesed 4 kuud on köögis libe ja tööstuses ohtlik. Kui uus inimene võetakse pidevat seismist nõudvale tööle, siis ta lihased ei pruugi olla harjunud uue sundasendiga ning töötajate teadlikkus ergonoomilistest jalatsitest ei ole üldiselt väga kõrge. Üldiselt võib mingi osa jalatsi hinnast kinni pidada töötaja palgast, et töötaja nendesse paremini suhtuks ning kui töösuhe katkeb enne jalatsi normaalse kasutusaja lõppu ning töötajaga on eelnevalt läbi räägitud, siis võiks töötaja jalatsid mingisuguse jääkväärtusega välja osta.
Paar näpunäidet õigete jalatsite soetamiseks
Põrsast kotis ei osteta – nii ei tasu ka tööjalatseid kataloogist osta, kui ei ole neid eelnevalt näinud või proovinud. Samuti on veidi riskantne osta tööjalatseid stiilis “kõik võtavad sellised”. Inimeste jalad on väga erinevad – kellel laiem, kellel kitsam, mõnel higistab rohkem, teisel on seevastu mõni jalalaba deformatsioon. Seega hilisemate pretensioonide vältimiseks võiks lasta inimestel jalatsit proovida, sest kui peab olema must vormijalats, siis võib see jalats üpris erinev olla ning ei pea inimesi ühte raami suruma. Samuti tuleks otsustada värvilisemaid jalatseid ostes, kas lasta igaühel oma valida, või anda neile kohe ette mingi piiratud valik. Iga müügimees oskab oma kaupa kiita, tavaliselt on kõige targem osta mõned jalatsipaarid proovimiseks ning kuulata tagasisidet oma töötajatelt.
Pigem odav? Mugav? Või hoopis kestev?
Loomulikult tahame, et jalats oleks mugav, kestaks kaua ja oleks taskukohane. Ideaalset jalatsit pole olemas, vabandust. Üldiselt tasuks esimese asjana vaadata jalatsi mugavust ning üldist sobivust töökeskkonda. Ülimugavad ja kerged vabaajajalatsid nagu tossud või baleriinad ei õigusta ennast näiteks köögis – neid on tülikas sagedasti pesta ning nendega võib libe olla. Kui jalats on kerge ja mugav ning töötaja tunneb ennast sellega hästi, siis ongi juba võit. Kole ja raske jalats, mis saadi küll odavalt, võib lõpetada hoopiski kasutamiseta.
Autor: Fysioapteek